TOMOS-1923
2.
Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st
aastast)
MELETIOS,
Juma armust Konstantinoopoli-Uue Rooma Peapiiskop ja
iileilmline Patriarh
Kõigepüham Apostlik ja Patriarhilik üleilmline Troon
Konstantinoopolis kanooniliselt kannab hoolt kiriklise
seisukorra eest nende õigeusu koguduste juures, kes
karjaselikust korraldusest on ilma jäänud.
Pärast seda kui uuesti asunud Eesti riigis õigeusu kirik-nii
tema juures ilmsikstulnud uute poliitiliste tingimuste
tõttu, kui ka Wenemaal juhtunud kirikliste ebakorralsuste
tõttu on lahutatud Wenemaa Püha õigeusu kogudusest,
kust ta seni kanooniliselt ärarippus ja nüüd, alalisest
hoolitsusest ilmajäetud, pöördus üleilmse Trooni poole
kirjaga ja enda poolt läkitatud ülipühitsetud Eesti
Ülempiiskopi isand Aleksandri läbi palus waimulikku
kaitset ja kindlustust alaliseks kanooniliseks kirikukorraks
ja juhatust endale,-meie ja meie juures olewad ülipühitsetud
mitropoliidid, lugupidamise ja armastusega selle palvele
wastutulles ja sinodilikult asja läbiwaadates, otsustasime
Eesti õigeusu kirikule luua tema poolt soowitud korraldus
ja kanoonilise praktika järele tema asja korda seada,
seal juures arwesse wõttes võimatust selleks korralduseks
Püha koguduse poolt Wenemaal. Sellepärast, Pühast Vaimust
juhatatud, õnnistame: et meil teada, et õndsama Moskwa
ja kogu Wenemaa Patriarhi, isand Tihoni poolt püha õigeusu
kirik Eestis on autonoomsena eraldatud ja, arwesse wõttes,
et auwäärt Eesti Vabariigi piirides elavad õigeusulised
ristiinimesed oma pühadustega moodustavad üksildase
kiriklise ringkonna,-siis on neil nüüd nimeks “Eesti
õigeusu mitropoolia”, kus juures nad kõikumata hoiawad
allseisvaid korraldusi.
1.
Mitropoolia, põhjenedes Dogmade ja pühade apostlite
ja kirikukogude kaanonite kui ka muude ühe, Püha õigeusu
kõigemaapealse ja apostliku koguduse kirikukorralduse
peal, ja hoides kanoonilist ühendust Kõigepühama, apostliku
Patriarhiliku Trooniga,-moodustab olemisele 3 piiskopkonda:
Tallinna piiskopkond, Saaremaa piiskopkond ja Petseri
piiskopkond, mida wõib otstarbekohasemalt suurendada
hingekarjaselikkude wajaduste põhjendusel ja Mitropoolia
kiriklise Täiskogu otsusel.
2. Tallinnas nüüd ametisolew piiskop kannab aumime:
Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliit, kelle eesistumisel
koguvad piiskopid Sinodiks, kus juures, neil on kõik
õigused ja kohustused, mis pühad kaanonid ettekirjutavad
osakiriku Sinodile ja kannavad Üleilmlise Patriarhi
ja tema Sinodi ees vastutust jumalikkude dogmade hoidmise
üle, kui ka kanoonilise korra ja selles omalt poolt
tehtud korralduste üle.
3. Kui weel enne selle Sinodi moodustamist on soow ja
kättetulnud aeg piiskoppi pühitseda, wõi on vaja piiskopliku
Sinodi poolt otsusi, mis on dogmalise ja kanoonilise
iseloomuga, siis on mitropoliidil, ja tema puudumisel
tema asemel olewal piiskopil, õigus Üleilmlise Patriarhi
teadmisel kutsuda Soomemaalt kui ka teistest üleilmlise
Trooni Mitropooliatest piiskoppisi Sinodi suuremaks
täiendamiseks. Niisugune Sinod kannab wastutust oma
otsuste eest Üleilmlise Patriarhi ja tema juures olewa
mitropoliitide Sinodi ees.
4. Mitropoliidi ja piiskoppide walimine, pühitsemine
ja ametisse seadmine sünnib kokkukõ1as pühade kaanonitega
ja Mitropoolia seadustega.; maksmapanekuks alluwad korraldused:
mis piiskpoi kohta-Mitropoliidile ja mis Mitropoliidi
kohta-Üleilmlise Patriarhile.
5. Kanooniliselt oma ametitoolide peale asunud Mitropoliit
ja piiskopid jääwad nende peale eluksajaks, peale omal
soowil awaldatud wabastamise palwe või nende kanoonilise
väljalangemise. Piiskopid, kes piiskopliku Sinodi poolt
süüdi mõistetud, on õigustatud edasikaebtuse peale üleilmlise
Patriarhi poole, kes asja üle 1õpulikult oma juures
olewa Sinodi mitropoliitidega kohut mõistab.
6. Igl piiskopil, kes oma karja hoiab, on õigused ja
kohustused, mis pühad kaanonid ja pikem koguduse praktika
piiskopiameti wäärtusele ette kirjutavad.
7. Sakramentide ja püha talituste juures on kohustud
mälestama: preestrid ja diakonid kohalikku piiskoppi,
piiskopid-mitropoliiti, mitropoliit-üleilmlist Patriarhi,
kelle juurest ta saab püha salwi ja kelle läbi peab
ta ühendust kõige õigeusu piiskopiametiga, kes Kristuse
tõesõna õieti õpetavad.
Neid korraldusi oma tegutsemises kõikumata hoides, Mitropoliit
ja piiskopid ühes kirikuteenrite ja rahwaga on kohustatud
korraldama Eesti õigeusu kirikut tema tarvidustes, oma
maa seaduse nõuete järele, sel wääramata tingimisel,
et ükski korraldus oma loomu omaduse poolest ei leidu
wastuolow püha õigeusu kiriku õpetusele ja kaanonitele,
kuidas nad on mõistetawad üleihmlise patriarhaadi praksises.
Manitseme isalikult kirikuteenreid ja rahwast, kui oma
armsaid lapsi Kristuses, austada oma karjaseid ja õpetajaid,
kui juhatajaid ja oma waimulikke isasid: « neid kuulda
ja nende sõna wõtta », Pauluse kirja järele, et nemad
oma hingekarjaselikku teenistust kordasaadaks rõõmuga
ja ei mitte ohates.
Seda läbiarutades ja otsustades, kinnitasime sinodilikult
selle kindlaks pidamiseks wäljaanda seesinane Patriarhiline
ja Sinodiline akt, kinnitatud ja allakirjutatud meie
Suure Kristliku kiriku seaduste kogus, ja kätteantud
sarnasel ja muutmata kujul ülipühitsetud Tallinna ja
kõige Eestimaa mitropoliidile, isand Aleksandrile.
Patriarhaadis,
juuli kuul, 1923.a.
Allkirjad:
Meletios,
Konstantinoopoli Patriarh
Mitropoliidid:
Keisarea-Nikolaos
Kisikea-Kallinikos
Nikea-Wassilios
Halkedoni-Grigorios
Neokeisarea-Agafangelos
Rodose-Apostolos
Philippopoli-Benjamin
Koritsa-Joakim
Warna-Nikodimos
Dirrachia-Jakobus
Welegradi-Joakim
Rodopoli-Kirillos
See dokument, 1923 aasta iseseisvusakt, saigi Eesti
Apostliku Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks; 23.september
kuulutati välja kui Eesti Kiriku iseseisvuspüha.
Tagasi
|